0 arvamust  |  Lisa arvamus
Solanum melanocerasum L.
Tootja: Kokopelli
Pakendis:35 s.
Saadavus:Laos
3.78€
Maksudeta: 3.05€
Burbanki maavits "Wonderberry" (Võlumari, Sunberry) - Solanum retroflexum = Solanum guineense × Solanum villosum = Solanum burbankii.
Võlumari ehk burbanki maavits on meie aedades haruldane külaline ja tõeline eksklusiiv neile, kes armastavad ebatavalisi kultuure. See on rikkalikult viljuv maavitsa sugukonda kuuluv taim suurte, läikivate mustade marjadega, mis on kirsisuurused ja koondunud pikkadesse kobaratesse, igas 8–15 marja. Küpsemise ajal on põõsas sõna otseses mõttes marjadega kaetud ning näeb väga dekoratiivne välja, muutes peenra või kasvuhoone nurga efektseks aktsendiks aias.
Sort on loodud suure aretaja Luther Burbanki poolt liikidevahelise ristamise teel. Aafrika esivanemalt (Solanum guineense) on võlumari pärinud suureviljalisuse, kõrge saagikuse ja vähenõudlikkuse, Euroopa maavitsalt (Solanum villosum) aga meeldivama maitse. Ühest tugevast, tugevalt harunenud põõsast saab korjata kuni ämbriga marju ning õitsemine ja valmimine jätkuvad kuni hilissügiseni. Taim on külmakindel, talub kergeid öökülmi, on põuakindel ja seda kahjustavad kahjurid väga harva.
Võlumarja maitse on neutraalne, kerge maavitsa noodiga, seetõttu sobivad marjad eriti hästi töötlemiseks. Nendest keedetakse ebatavaliselt tumedat värvi moosi ja želeed, valmistatakse aromaatseid kastmeid liha ja juustu kõrvale, paksu täidist pirukate ja pelmeenide jaoks, kompote ja koduveini. Tänu headele värviomadustele sobivad marjad suurepäraselt heledate hoidiste toonimiseks. Võlumari on hinnatud kõrge pektiinide, antotsüaanide ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete sisalduse tõttu ning rahvapäraselt kutsutakse seda sageli "imeriimarjaks" (Wonderberry).

Wonderberry

Võlumari (burbanki maavits) eelised:

  • suured mustad marjad atraktiivsetes kobarates;

  • kõrge saagikus – kuni ämber marju põõsalt;

  • pikk viljumisperiood kuni öökülmadeni;

  • dekoratiivne, tugev põõsas 60–100 cm kõrgune;

  • vähenõudlik mullale ja kasvutingimustele;

  • väga lai kasutusvõimalus töötlemisel – moosid, kompotid, kastmed, täidised, koduveinid;

  • originaalne ja vähelevinud kultuur – tõeline haruldus tavalises köögiviljaaias.

Agrotehnika.
Võlumari kasvatatakse ette kasvatatud taimena, sarnaselt tomatiga. Külviaeg katte all: märts–mai. Seemned külvatakse pottidesse või kastidesse temperatuuril +16…+20 °C valge katte alla. Tõusmed arenevad aeglaselt, seetõttu on oluline tagada hea valgus ja mõõdukas kastmine. Pärast pärislehtede ilmumist taimed pikeeritakse ja edasine hooldus on nagu tomatitaimedel.
Avamaale istutatakse pärast hiliste öökülmade ohu möödumist, süvendades vart kuni esimeste lehtedeni. Istutusskeem on umbes 70 × 80 cm, kuna võlumari moodustab võimsa, laiuva põõsa. Kasvukoht valitakse päikeseline või kergelt varjuline, sobib igasugune aiamuld (happelised mullad on soovitatav lupjata). Kastmine on mõõdukas, ilma liigniiskuseta. Raskete marjakobarate toetamiseks soovitatakse panna tuged ja siduda külgvõrsed, et marjad ei puutuks maapinda.
Võlumari on vähenõudlik, vajab minimaalselt hooldust ja vaid 1–2 väetamist hooaja jooksul, kuid tänutäheks rõõmustab see ilusa välimuse ja stabiilse saagiga ebatavalistest mustadest marjadest, mis saavad teie aia ja hoidiste tõeliseks pärliks.

Sunberry

* Võlumari ehk burbanki maavits on maavitsaliste sugukonda kuuluv püsik, mida meie jahedas kliimas kasvatatakse üheaastasena. See on rikkalikult viljuv taim kaunite mustade marjadega.
Teised nimetused: võlumari ja burbanki maavits.
Taim on jõuline. Võlumarja põõsas on tugev, kõrge ja väga laiuva kasvukujuga. Vars on jäme, tugev ja sooniline, külgvõrsed võimsad ning lehed meenutavad maavitsa lehti. Taim on üsna külmakindel ja talub kergeid (kuni -2 °C) öökülmi ilma katteta. Kuigi burbanki maavits kuulub maavitsaliste hulka, ei kahjusta koloradomardikas seda peaaegu üldse.
Viljad on lihakad marjad, algul rohelised, hiljem mustad, kirsisuurused ja koondunud kobaratesse. Kuigi marjad ei ole tugeva maitse ega lõhnaga, peetakse neid väga kasulikuks. Neile omistatakse võimet aeglustada vananemisprotsesse ning neid kasutatakse rahvatraditsioonis närvihäirete, pea- ja liigesevalude, stenokardia, hüpertoonia, gastriidi, veenilaiendite, diabeedi ja paljude muude vaevuste korral. Nendest valmistatakse moose, keediseid, kastmeid ja isegi veini. Taim on põua- ja külmakindel ning väga vähenõudlik kasvatamisel.
Marjad on rikkad alkaloidide poolest ning neil omistatakse üldist valuvaigistavat ja rahustavat toimet tänu kergele narkootilisele mõjule piklikajule ja seljaajule. Neid peetakse ka diureetiliseks ja organismi puhastavaks vahendiks.

Küpsevate marjadega on see roheline hiiglane tõeliselt ainulaadne vaatepilt. Taim on üleni kaetud suurte, kirsisuuruste mustade marjadega. Need on koondunud 10–15 viljast koosnevatesse kobaratesse. Saak – kuni ämber marju põõsa kohta. Õitsemine ja marjade valmimine kestab lakkamatult kuni hilissügiseni. Viljakobarad moodustuvad varrel alates maapinna lähedalt kuni taime latvani. 
Võlumari ei ole mulla suhtes nõudlik ja kasvab kõigil mullatüüpidel, kuid happelisi muldi tuleks siiski lupjata; taim armastab päikest.
Parimad eelviljad on kõrvitsalised, mida on kasvatatud värske sõnniku peal.

Pika vegetatsiooniperioodi tõttu on võlumari parem kasvatada istikutena. Seemnete ettevalmistus ja istikute kasvatamise tehnoloogia on täpselt samasugune nagu tomatitel. Küll aga idanevad seemned väga aeglaselt.
Võlumari võib paljundada ka otsekülviga avamaale, kuid sel juhul ei pruugi meie lühikese suvega saaki saada. Seemnete külv istikuteks tuleb teha samal ajal paprikaga.
Idanemise kiirendamiseks tuleb seemne kõva kesta terviklikkust mehaaniliselt veidi rikkuda, seemet ise vigastamata – kest kergelt karedaks muuta.
Selleks valage võlumarja seemned tiheda kaanega purki, kuhu on eelnevalt pandud pestud ja kuivatatud jäme jõeliiv. Seejärel raputage purki mitu minutit energiliselt. Nii kahjustatud seemnekesta kaudu pääseb vesi kergemini sisse ja seemned paisuvad märksa kiiremini.
Pärast esimese pärislehe ilmumist tuleb istikud pikeerida ja edaspidi hooldada neid nagu tomatitaimi, istutades need avamaale koos tomatitega. 
Võlumarja istikud istutatakse hõredalt, reavahega 80 cm ja taimede vahe reas 70 cm. Istutatud taimi võib 6–7 päeva katta plastikpudeliga, kuni nad juurduvad. Võlumarja istutust võib tihendada salati või sulgolauguga, mis koristatakse, kui taimed kasvavad suuremaks.
Hooldus.
Kuna taim kasvab kiiresti, vajab ta tuge. Võlumarja külgvõrsed kasvavad laiusesse kuni 90–100 cm, seetõttu on parem need siduda pingutatud traadile, et marjad ei puutuks maapinda. Kasvuperioodil on soovitatav taimed 1–2 korda mullata.
Erinevalt tomatitest võlumarja ei võrsetata. Umbes 5 nädalat enne püsiva külma saabumist näpistatakse iga 2–3 päeva järel uued külgvõrsed välja; sedasi jäävad marjad suuremad ja jõuavad täielikult valmida.
Üldjoontes on taim väga vähenõudlik ega vaja mullalt palju. Ühest väetamisest ja harvadest kastmistest piisab täiesti korraliku marjasaagi saamiseks. Kasvuhoones kasvatades on saak märgatavalt suurem kui avamaal.
Marju korjatakse septembri lõpus, kui need on muutunud mustaks ja elastseks.
Kobaratena koristatud marjad säilivad jahedas kohas kaua, kaotamata oma kvaliteeti.
Tuleb arvestada, et võlumarja marjad valmivad väga aeglaselt ega pruugi enne külmade tulekut täielikult valmida. Kuid taime küljes püsivad sellised marjad kindlalt õieraol ning isegi läbi külmununa ripuvad need põõsal kuni jõuludeni ega varise maha.
Seemnete jaoks valitakse kõige suuremad marjad kõige varasematest ja saagikamatest kobaratest. Nii kinnistuvad aastate jooksul taimedes varavalmivuse ja saagikuse omadused.
Soovi korral saab värskete marjade tarbimist pikendada: selleks tuleb sügisel võlumari koos juurtega välja kaevata, muld juurtest raputada ja taim soojas ruumis juured ülespoole riputada.

Marjade kasulikud omadused ja kasutamine.
Maitse poolest on võlumarja marjad üsna tagasihoidlikud ja meenutavad musta maavitsa, seetõttu tuleks neid enne söömist üle kallata keeva veega ja lasta paar minutit seista – nii muutuvad need palju maitsvamaks, ning pärast oktoobrikuiseid öökülmi muutuvad marjad magusamaks. Neid võib tarvitada värskelt, kuid tooreid, pooltooreid marju ei tasu maitsta, sest need on väga ebameeldiva maitsega. 
Sidrunhappe lisamisel sobivad marjad suurepäraselt mooside ja kompottide valmistamiseks ning väikese koguse hapude viljade või marjade lisamisega saab neist suurepärase täidise pirukate ja pelmeenide jaoks. Tänu heale värvile võib võlumarja lisada heledatesse kompotitesse, andes neile imelise tooni.

Et hoidistel ei oleks maavitsale omast kõrvalmaitset, tuleb marjad kõigepealt üle valada keeva veega, hoida neid 2–3 minutit kuumas vees, siis vesi ära valada ja alles seejärel alustada edasist töötlemist.
Võlumarja marjade peamine väärtus seisneb nende tervislikkuses: need sisaldavad rohkesti pektiine, mis aitavad kehast mürke välja viia; seleeni, mis aeglustab vananemisprotsesse, ning antotsüaane, mis parandavad vere koostist.
Oma tervist toetavate omaduste tõttu kasutatakse võlumarja marju krampide, mao spasmide, põiehaiguste jms korral.
Neist on lihtne valmistada "tervise eliksiiri".
Selleks lahjendatakse värskelt pressitud mahl veega võrdsetes osades. Seejärel lisatakse 1 liitrile lahjendatud mahlale 300 g mett, villitakse pudelitesse ja hoitakse külmkapis.
Võetakse 2 supilusikatäit enne sööki. Sellist jooki peetakse heaks vahendiks vererõhu normaliseerimiseks, peavalude leevendamiseks, mälu ja nägemisteravuse parandamiseks, vastupidavuse suurendamiseks ning organismi kohanemisvõime tõstmiseks ebasoodsate tegurite suhtes.
Pole ime, et juba antiikajal ravisid Hippokrates, Dioskorides ja Avicenna maavitsaga paljusid haigusi: see on toit, mis on samal ajal ravim, ja ravim, mis on samal ajal toit.

Kasulikud on ka võlumarja lehed. Neile omistatakse tugevat antimikroobset, kokkutõmbavat ja verejooksu peatavat toimet; need tõstavad maomahla happesust, leevendavad soolte ja kuseteede silelihaste spasme ning vähendavad veresuhkru taset, mis on eriti oluline diabeetikute jaoks.
Paljud aednikud, nähes võlumarja esimest korda, sirutavad käe põõsa poole, küsivad, mis taim see on, nopivad marja, panevad suhu ja sülitavad kohe välja – värskete marjade maitse ei meeldi kõigile, kuid vein maitseb kõigile. Samuti tuleb võlumarjast suurepärane pirukatäidis. Võlumarja moosil on ainulaadne maitse – meeldiv üllatus tõelistele gurmaanidele.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.